LogoGlasperlenspielSinfonie

ERPClassic

LogoToyotaLandscape

KultuuariNaoRaamat


Records available

CD canto:). Hortus Musicus

DVD In the Mystical Land of Kaydara. Peeter Vähi

DVD Coppélia. A ballet by Léo Delibes

CD-series Great Maestros. Beethoven, Brahms. Kalle Randalu, Estonian National Symphony Orchestra, Neeme Järvi

CD Quarter of a Century with Friends. Arsis, Rémi Boucher, Oliver Kuusik, Rauno Elp

Super Audio CD Maria Magdalena. Sevara Nazarkhan, Riga Dom Cathedral Boys Choir, State Choir Latvija, Latvian National Symphony Orchestra

CD Jerusalem. Hortus Musicus

LP Contra aut pro? Toomas Velmet, Neeme Järvi, Estonian National Symphony Orchestra, Arvo Pärt

CD The Soul of Fire. Age Juurikas

LogoOrient200

Ida Muusika Festival ORIENT
Kunstiline juht − Peeter Vähi
23 mai - 9 juuni, 2019
Eesti

Baltimaade esimene ja seni ainus festival, mis on pühendunud autentsele Euroopa-välisele, eelkõige Aasia muusikale ja kultuurile. Aastal 1992 alustanud festival tähistab veerand sajandi möödumist oma sünnist.

 

Ajakava

 N 23 mai kell 19, Tallinna Lauluväljaku Klaassaal   osta-pilet
R 24 mai kell 19, Põlva Kultuurikeskus   osta-pilet
ÜRGVÄELINE TUVA
Tuva Rahvusorkester ja Kurgulaulukoor (Lõuna-Siber)

 Tyva Yurts SibMong Orchestra 

Tuvalaste, kuid ka mongolite ja paljude teiste Sise-Aasia rahvaste pärimusse kuuluv kurgulaul ehk höömei (‘kõri’) on lahutamatult seotud nende rahvaste traditsioonilise maailmapildi ja elukorralduse ning geograafilise asukohaga. Nomaadiline tuva rahvas on elanud sajandeid karjakasvatajatena steppides, ümbritsetuna kargest õhust, mägedest ja kohisevatest jõgedest. Animistliku maailmapildi järgi on aga igal mäel ja jõel − rääkimata siis juba taimedest, loomadest või inimestest − oma hing. Nii ongi tuva kurgulaul ja üldse kogu rahvamuusika suuresti välja kasvanud loodushäälte imiteerimisest. Seesuguse jäljendusmaagia abil on püütud leida kontakti loodusvaimudega, neid tänada-lepitada ja neilt kaitset paluda, taotada karja- ning jahiõnne, samuti küsida nõu esivanematelt.
Tänaseks on enamik tuvalasi omaks võtnud tiibeti budismi, kuid viimase kõrval eksisteerib endiselt ka loodususundiga läbi põimunud šamanism, umbes nagu Jaapanis elab budismi kõrval šinto ning Tiibetis budismi kõrval bön. Nii ongi olulistel üritustel tihtilugu platsis nii laama kui šamaan, et anda oma õnnistus “topelt ei kärise” printsiibil.
Samas ei ole tuva rahvamuusika pelgalt animistliku maailmanägemuse pikendus. Rahvapärimus sisaldab ka üksinduse leevendamiseks mõeldud karjuselaule, mis kaikusid steppides kaugele ja kandsid sõnumeid koduigatsusest. Ning mõistagi lauldi ja musitseeriti pere ja sõprade ringis kogukondlike sündmuste puhul keset jurtasid või ka lihtsalt aja veetmise eesmärgil. Kurgulaul on traditsiooniliselt olnud küll meeste pärusmaa, naistele pidi selle viljelemine tooma halba õnne. Tänaseks on aga olemas ka kurgulaulu naiskoosseise (nt Tyva Kysy, kus on ka Tuva Rahvusorkestri liikmeid).
Aastal 2009 lülitati höömei kaitsealuse kultuuriväärtusena UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Üldjoontes tähendab kurgulaul hääletehnikat, mille abil on võimalik laulda kahe- kuni kolmehäälselt. Kõigepealt võetakse tugev ja forsseeritud burdoonheli, mis koosneb (nagu enam-vähem iga muusikaline heli) helikõrguslikust põhihelist ja tämbrit moodustavast ülemhelistruktuurist. Seejärel võimendatakse pea ja suuõõne resonaatorite abil osahelisid valikuliselt, nii et need hakkavad kuulaja jaoks põhihelist eristuma, umbes nagu värviline valgus eraldub valgest valgusest murdumise teel. Niimoodi on võimalik konstrueerida burdoonheli peale leidlikke meloodiaid vastavalt loomulike ülemhelide reale. Midagi müstilist siin pole ning sisuliselt ei erine see tehnika märkimisväärselt parmupilli mängimisest, küll aga nõuab selle meisterlik valdamine palju harjutamist ja vastavaid anatoomilisi eeldusi.
Kui laskuda detailidesse, siis on olemas erinevaid kurgulaulu klassifikatsioone. Enim kasutatav liigitus jagab kurgulaulu viide tüüpi, kusjuures kaks viimast tüüpi võib lugeda esimeste variatsioonideks. Eri tehnikaid on traditsiooniliselt kasutatud eri tüüpi laulude puhul, samas võib neid ka omavahel kombineerida. Lõpuks kujundab iga laulja välja talle omase stiili.
Höömei. Lisaks kurgulaulu üldnimetusele tähistab see termin ka kõige levinumat tüüpi. Pehme ja loomulik stiil, mille puhul hääl pole eriliselt survestatud. Põhiheli asub laulja diapasooni suhtes keskmises registris või selle madalamas osas. Ülemhelisid tekitatakse suuõõne ja huulte asendi kaudu ning nende arv, sellest tulenevalt ka meloodia ulatus, on suhteliselt piiratud.
Sõgõt (‘vilistamine’, ka ‘itk’). Põhiheli asub laulja diapasooni suhtes keskmises registris, ka ülemhelid kõlavad seetõttu kõrgemalt. Hääl survestatakse keele abil, mis rulllitakse suulakke, nii et heli pääseb välja purihammaste, suulae ja keele vahelisest pilust, edasi manipuleeritakse sellega sarnaselt höömei tehnikale. Tulemuseks on tugevad ja selged, flöödihelide või vile sarnased ülemhelid. Traditsiooniliselt on see tehnika seotud matuserituaalidega.
Kargõraa (‘hobuse hääl’). Üheaegselt kasutatakse nii häälepaelu kui nende kõrval asuvaid n-ö valehäälepaelu, mis hakkavad kõri survestamisel kaasa vibreerima täpselt oktaav madalamalt. Tulemuseks on sügav tõrrehääl, millesugust tunneme näiteks tiibeti budistlike munkade liturgiast. Kuid paralleele leiab kaugemaltki, näiteks kasutatakse analoogset tehnikat sardiinia cantu a tenore traditsioonis. Kargõraa puhul luuakse selle võttega burdoon, mille peale moodustatakse ülemhelidest meloodiaid vastavalt eelkirjeldatud võtetele.
Ezengileer. Pulseeriv stiil, kus keele ja neelu liikumisega imiteeritakse ratsutamisega seotud rütme. Ezengi tähendab tuva keeles ‘jalus’.
Borbannadõr. Filigraansete kaunistuste ja trilleritega stiil keskmises registris, mis imiteerib linnuhääli ning jõgede ja ojade vulinat.

player Dõrgen tšugaa, Tuva retsitatiivid, Tuvan Rahvusorkester ja Kurgulaulukoor, MP3, 320 Kbps, 2 min 28 sek
player Sõgõt ja höömei, Tuva Rahvusorkester ja Kurgulaulukoor, MP3, 320 Kbps, fragment, 4 min 5 sek
player Suzugleldig Bailak Tsurtum, Tuva Rahvusorkester ja Kurgulaulukoor, MP3, 320 Kbps, 2 min 29 sek

TyvanNationalOrchestra

 L 25 mai kell 19, TAO Keskus, Rotermanni kvartal, Tallinn
ALGYSH (ŠAMAANI LAULUD) - ŠAMANISTLIKUD PRAKTIKAD
Tuva šamaanide rituaalsed laulud rahvusinstrumentide saatel

 P 26 mai kell 19, TAO Keskus, Rotermanni kvartal, Tallinn
RITUAALSED TANTSUD ŠAMAANITRUMMI SAATEL - ŠAMANISTLIKUD PRAKTIKAD
Tuva šamaanide rituaalsed laulud rahvusinstrumentide saatel

 E 27 mai kell 19, TAO Keskus, Rotermanni kvartal, Tallinn
ŠAMANISTLIKUD HINGAMISPRAKTIKAD - HUNDIHINGAMINE, KARUHINGAMINE

Kõik šamanistlikud praktikad on suunatud elusorganismi (antud juhul inimese) puhastamiseks ja tasakaalustamiseks. Õppida võivad kõik soovijad ning praktikaid on võimalik rakendada oma igapäevaelus. Pärast seminari valmistatakse ja õnnistatakse sisse isiklikud amuletid ja / või loitsud ning sooritatakse nn šamanistlik väeülekanne.

 K 29 mai kell 19, Vaba Lava, Telliskivi Loomelinnak, Tallinn   osta-pilet
SIBERI ŠAMAANIRIITUSED
Šii-oglu Adõgžõ (deer uktug kam) − taevase päritoluga šamaan iidsest “Üheksa kurgaani” suguvõsast
Tšerlik “Metsik” Ojun − taevase päritoluga šamaan, Kuningate orust pärit Tuva legendaarse šamaani Tšerlik Kami pojapoeg

 ShamanAdygzhy TyvaShaman 

 N 30 mai kell 19, Alexela Kontserdimaja   osta-pilet
PÖÖRLEVAD DERVIŠID (Türgi)

SilkRoadSufiDervish

Istanbuli Ajalooline Türgi Muusika Ansambel: Soydan Babayiğit (löökpillid), Mehmet Salih Sırmaçekiç (löökpillid), Mustafa Tabak (kanun-tsitter), İsmail Hakkı Fencioğlu (ud-lauto), Bülent Özbek (ney-flööt), Murat Taştekin (laul), Haluk Luş (tants), Taner Aşıkömer (tants), Süleyman Veliyeddin Yılmaz (tants), Adem Demirel (tants), Muharrem Burak Ecevit (tants), Sebahattin Harma (tants)

Sufismi ehk araabiakeeli tasawwuf’i all mõistetakse islami sisemist, müstilist, esoteerilist või psühho-spirituaalset mõõdet. Vaatamata oma paljudele erinäolistele avaldumisvormidele on sufi praktikad põhiolemuselt lihtsad: sufi andub Jumalale armastuses ikka ja jälle, mis tähendab, et teadvuse olemus (taju, mõtted, tunded ning oma enesetunnetus) kui Jumala kingitus või täpsemalt Jumala avaldumisvorm ümbritsetakse armastusega. Tariqa’d (sufi ordud) võivad olla seotud šiia, sunni või muude islami voolude või kombineeritud traditsioonidega. Sufi filosoofiline koolkond tekkis Lähis-Idas 8. sajandil, ent tänapäeval eksisteerivad selle harud maailma paljudes paikades.
Sufismist on lähtunud suurel hulgal türgi-, pärsia- ja urdukeelset poeesiat, millest väärivad erilist esiletõstmist Mawlānā Jalāl ad-Dīn Muhammad Rūmī (türgi keeles Celâladin Mehmet Rumi, 1207−1273, luuletaja, jurist, õpetlane) teosed, ning samuti tulenevad siit mitmed pühendumistantsu traditsioonid nagu sufi pöörlemine ja qawwali muusika.
1273 asutasid Rūmī järgijad tänapäeva Türgi territooriumil Konyas ühe tuntuima sufi ordu Mevlevi. Neid teatakse ka kui pöörlevaid dervišeid tänu oma kuulsale sema-nimelisele tantsu- ja muusikatseremooniale, milles dikhr ehk pöörlemine sümboliseerib Allahile pühendumist. Ottomani Impeeriumi ajal oli Mevlevi orgaaniliselt türgi ühiskonda sulandunud ordu, mille mitmed liikmed teenisid olulistel ametikohtadel. Mevlevi ordu keskus asus Konyas, kuhu ka Rūmī maetud on. Istanbulis asub Mevlevi klooster, kus viiakse läbi avalikke sema tseremooniaid. Sufi pöörlemine, mis kujutab endast mõtlust keereldes, pärineb vanadel India müstikutelt ja Türgi sufidelt ning seda viivad tänini läbi Mevlevi ordu dervishid (sufi askeetliku religioosse tarika või vennaskonna liikmed, kes on tuntud oma äärmise vaesuse ja ranguse poolest). Sema väljendab inimese hingelise tõusu müstilist teekonda vaimu ja armastuse kaudu täiuslikkuse poole. Pöördudes tõe teele, kasvavad jüngrid läbi armastuse, hülgavad oma ego, leiavad tõe ning jõuavad “täiuslikkusse”. Seejärel pöördutakse teekonnalt tagasi inimestena, kes on saavutanud küpsuse ning kõrgema täiuslikkuse armastamaks ja teenimaks kõike loodut.
Pärast mitmetunnist soovitavat paastu alustavad dervišid tiirlemist, hoides ristatud käsi õlgadel. Eelnimetatud positsiooni võivad nad naasta igal hetkel, kui tunnevad peapööritust. Keereldakse vasakul jalal kasutades paremat jalga lühikesteks tõugeteks. Vasak jalg on põrandale kinnitatud ankru funktsioonis: kui pöörleja kaotab tasakaalu, suunab ta kogu tähelepanu vasakule jalale selle taastamiseks. Tiireldakse ühe koha peal kellaosuti liikumisele vastassuunas parem käsi kõrgel, peopesa ülespoole ja vasak käsi madalal, peopesa allapoole. Keerleja keha peab olema lõdvestunud, silmad avatud, kuid fokuseerimata, nähtav pilt hägus. Pöörlemise kestus pole määratletud, kuid religioosse riituse raamses võib see kesta üsna kaua. Näiteks 15-minutilisele esialgsele aeglasele tiirlemisele järgneb pool tundi järkjärgulist kiirenemist. Siis algab pöörlemine. Kui pöörleja kiirus muutub nii suureks, et keha enam püsti ei seisa, langeb pöörleja iseenesest maha. Kukkumine ei toimu teadliku otsusena, mistõttu ka maandumine pole ette valmistatud; kui pole keha on lõdvestunud, on langemine pehme  ning maa absorbeerib kukkumisenergia. Kui enese vabalt kukkuda laskmine tundub dervišile liiga raskena, peab ta väga aeglaselt kiirust vähendama. Kui pöörlemine on kestnud  pea tund aega, siis võtab aeglustamine mitmeid minuteid. Kui pöörleja on kukkunud, algab meditatsiooni teine faas − nn lahtipööramine. Mõningates traditsioonides keerab pöörleja end kohe kõhuli, nii et tema paljas naba oleks maaga otseses kontaktis. Sellise praktika teostaja tunneb, et tema keha lahustub maasse nagu väiksel lapsel ema rinna vastas. Silmad jäävad suletuks ning pöörleja on mõnda aega vaikselt ja liikumatult. Pärast meditatsiooni üritavad pöörlejad olla võimalikult paigal ja vaiksed. Selline vabalangemine ei omane türgi traditsioonile ning seda ei tehta kontsert-etenduse raames.
Festivali Orient raames on varemalt üles astunud pöörlevad dervišid Konyast (aastal 2006) ja Damaskusest (2011), sel korral astuvad publiku ette külalised Istanbulist.

 L 8 juuni kell 19, Põlva Kultuurikeskus   osta-pilet
 P 9 juuni kell 18, Tallinna Raekoda   osta-pilet
KIRSIÕITE LUMI
Ansambel Sakura Komachi 
(Jaapan): Rin Nakashima (koto-tsitter), Mai Kamiya (koto-tsitter), Yuki Matsioka (shakuhachi-flööt), Hitomi Nakamura (laul, Tsugaru shamisen-lauto), Hikari Imaizumi (wadaiko-trummid), Shingo Shoji (kunstiline juht)

SakuraKomachi2

Viiest virtuoossest muusikust koosnev jaapanlannade ansambel Sakura Komachi esitab tõusva päikese maa traditsioonilisi laule ja pillilugusid. Kõik muusikud on oma kunsti õppinud tunnustatud õpetajate juures. Kamiya Mai on osalenud edukalt konkurssidel ja töötab õppejõuna. Yuki Matsuoka on kontserttegevuse kõrval osalenud ka teatrietendustes. Nakamura Hitomi on võitnud mitmeid lauluvõistlusi. Rin Nakashima alustas oma õpingutega 5-aastaselt ja on oma soolokarjääri jooksul välja andnud ka viis albumit. Imaizumi Hikari muusikutee algas aga koguni 3-aastaselt. Ansambli aastaringne esinemisgraafik on lisaks Aasia piirkonnale hõlmanud riike nagu Itaalia, Saksamaa ja Kanada. Eesti keeli võiks ansambli nimi kõlada kui Kirsiõite Kaunitarid. Viis kaunitari astuvad publiku ette ajaloolistes värvikirevates jaapani rõivastes.

Sakura ehk kirsiõie kujund ja sellega seotud sümboolika koondavad endasse jaapani kultuuri mõningaid olulisi aluspõhimõtteid. Õied kirsipuul meenutavad pilvi, nende ilu ja haprus ning üürike eluiga sümboliseerivad kõige kaduvust ja n-ö tsükliliselt korduvat ainukordsust. Need äratundmised tulenevad suures osas budistlikust traditsioonist, mille järgi püsimatus on olemise ringkäigu üks kolmest põhitunnusest (teised kaks on kannatuse põhjustamine ja “mina” ehk asjade iseseisva olemuse puudumine) ning leiab väljenduse fraasis mono no aware − raskesti tõlgitavat väljendit võib tõlkida näiteks “asjade kurbuseks” või “meelenukruseks”. See on seisund, mis tekib kõige mööduvuse teadvustamisest, ning sellele järgnev vaikselt omaksvõttev hoiak, mis võimaldab vähemalt mõttes transtsendeerida siinpoolse maailma kütkeid. Seejuures on tegemist nii esteetilise kui eetilise mõistega. Õhtumaade perspektiivis võiks selle umbkaudseks vasteks olla antiik-kultuurist pärit amor fati ehk “saatusearmastus”.
Kevadiste kirsiõite vaatlemise ehk hanami algusajaks võib pidada Heiani perioodi (8.−10. saj) ning oli algselt vaid ülikute tava, kuid levis peagi laialdaselt üle kogu Jaapani ja on jaapanlaste seas kuni tänase päevani väga populaarne. Kuna kirsipuud õitsevad vaid nädala või kaks, avaldab Jaapani meteoroloogiateenistus kevadeti üksikasjalikku teavet “kirsiõite frondi” lõuna-põhjasuunalise liikumise iseärasustest, et keegi olulist sündmust maha ei magaks. Hanami võib aset leida nii päeval kui öösel − viimasel juhul riputatakse parkidesse ja alleedele vaatlemise hõlbustamiseks paberist laternaid, mis muudab vaatepildi eriti müstiliseks. Kirsipuude all on traditsiooniliselt peetud pidusööke ja joodud saket, kirsiõite järgi on ennustatud viljaõnne ja planeeritud riisikülvi, puudes elavatele vaimudele ehk kami'dele on toodud ohvriande, kirsiõite auks on kirjutatud lugematuid luuletusi ja laule.
Tänapäeval on kujundit kasutatud ka koomiksites, filmides ja popmuusikas, väljendi sakura võime leida kõikvõimalikest kontekstidest, alates kohanimedest ning lõpetades toorest hobuselihast valmistatud toidu nimetuse ja sigaretibrändiga. Huvitaval kombel on kirsiõite kujundit kasutatud ka sõjanduse populariseerimisel eneseohverduse sümbolina. Teise maailmasõja ajal püüti nimelt selle abil õhutada Jaapani kodanikes isamaalisust ja innustada neid sõjategevuseks. Kirsiõisi maaliti sõjalennukitele, ning sõdureid, eriti muidugi kamikaze-üksuseid, võrreldi kirsiõitega, mis enne oma paratamatut hävingut saavad korra täies ilus õilmitseda. Tundub ehk kummaline seos, kuid samal ajal on see üsna kooskõlas sellega, kuidas tõlgendati budistlikke ideid samurai koodeksi võtmes. 


Korraldajad:
Peeter Vähi − kunstiline juht
Tiina Jokinen − tegevjuht
Kaur Garšnek − bukleti tekstid
Kadri Kiis − finantsjuht
Olavi Sööt − logistika
Mart Kivisild − kujundus
Johannes Vähiwebcast / live streaming, logistika
Marje Hansar − sotsiaalmeedia turundus
Tarmo Tuvike − turundus, PR

Pääsmed Piletilevist või tund enne algust kohapealt

Vaata samuti: Orient festivalidOrient 2017, Orient 2015, Orient 2013, Orient 2011, Orient esitleb 2010, Orient 2009, Orient esitleb 2008, Orient 2007, Orient esitleb 2006, Orient 2005, festivali arhiiv, Orient Palmyras (“Voices from the Stars Above the Desert”), “The Path To The Heart Of Asia” (CD “Oriendi” esinejatega)

Kui soovite saada uudiseid ja festivali programmi täiendusi umbes kaks korda aastas, palun klikkige siia.

Suur tänu: Toyota, Türgi Saatkond Eestis, Jaapani Saatkond Eestis, TE Hayriye Kumaşcıoğlu, Hideo Shinozuka, Made Leene Truu, Riina Celik, Eerika Mark, Tallinna Lauluväljak

Imagetext     LogoMinistryOfCultureNew     LogoToyota     TurkishEmbassy     LogoTallinnaLauluvaljak

InEnglish