LogoGlasperlenspielSinfonie

ERPClassic

KultuuariNaoRaamat

LogoGoGroup


Records available

Super Audio CD La donna è mobile. Verdi. Luc Robert

DVD In the Mystical Land of Kaydara. Peeter Vähi

CD Great Maestros V. Kalle Randalu, Neeme Järvi, Estonian National Symphony Orchestra

Double CD Great Maestros VI. Kalle Randalu, Neeme Järvi, Estonian National Symphony Orchestra 

Double CD Verdi Wagner 200. Estonian National Opera Chorus and Orchestra

DVD Coppélia. A ballet by Léo Delibes

CD Works for Violin and Piano. Vol 1 Eduard Tubin

DVD Keyboard Juggleress. Irina Zahharenkova

CD Legend. Arsis

Magic of Sound (Ralf Taal)

Super Audio CD Maria Magdalena. Sevara Nazarkhan, Riga Dom Cathedral Boys Choir, State Choir Latvija, Latvian National Symphony Orchestra

DVD Joy and Sorrow Unmasked. European Union Baroque Orchestra, Lars Ulrik Mortensen

CD Locus amoenus. René Eespere

CD The Best of Arsis Bells. Arsis, Estonian National Symphony Orchestra, Estonian National Male Choir, Aivar Mäe

DVD Faust. Ain Anger, Estonian National Opera

DVD Modigliani − the Cursed Artist. Estonian National Ballet, Risto Joost

KLAASPÄRLIMÄNG 2014GlasperlenspielLogoNew
ERPi ja Tartu linna koostööprojekt
Kunstiline juht – Peeter Vähi

Igasuvine muusikafestival Klaaspärlimäng (‘Glasperlenspiel’) on inspireeritud Hermann Hesse samanimelise romaani ainestikust, mistõttu püütakse muusikat vaadelda ning presenteerida ebatavalisest vaatenurgast. Klaaspärlimängul on üles astunud Austraalia Kammerorkester, Covent Gardeni kammerorkester, Süd-West Rundfunki Sümfooniaorkester, Tōkyō Filharmoonia Koor, Berliini Filharmoonikute Kvintett, Gidon Kremer, Vadim Repin, Piotr Anderszewski, Olli Mustonen, Christoph Eschenbach jt, samuti enamik Eesti juhtivaid muusikuid.
Hiilguse annab “Klaaspärlimängule” esmalt globaalne mõõde, seda nii geograafilises kui ka vaimses mõttes. Külaliste kutsumisel pole takistuseks ei kaugus, poliitika ega usutunnistus. /.../ Ja muidugi lisab hiilgust festivali /.../ seos Herman Hesse romaaniga, kus “Klaaspärlimäng” oli aasta suurim ja pidulikem sündmus... (Sirp, 25.07.14)

10–16 juuli 2014, Tartu

 N 10 juuli kell 18 Jaani kirik (koostöös Tartu Kunstimuuseumiga)
WISH FULFILLED
KOSTABI & SÕBRAD − MAALINÄITUSE AVAMINE

KostabiWishFulfilled KostabiIDidItSteinway

Kalev Mark Kostabi, tema vend Indrek Paul Kostabi ning mõttekaaslane Tony Esposito − kõik kolm on kunstnikud ja samal ajal ka muusikud. Neid avangardseid “punk-mehi” ühendab paljuski sarnane maailmavaade. Välja on pandud valik viimase 15 aasta loomingust. Teatud ettekujutuse näituse ideestikust annavad maalide pealkirjad (siinkohal originaalkeeles, tõlkimata): “Wish Fulfilled” (ülal vasakul), “I Did It Steinway” (ülal paremal), “Press Escape”, “Better Late Than Never”, “The Naked Lunch”, “Between Now and Forever”, “Recovered Memory”, “Poptastic”, “The Rhythm of World”, “Global Trance”, “Emphaty”... Neist viimane on valminud kolme kunstniku ühistööna. Teatud mõttes võiks selle näituse eraldiseisvaks osaks nimetada ka hiigellõuend mõõtudega 9 × 6 meetrit, mis leiab kasutamist lavakujundusena Toomkiriku varemetes 12. juulil asetleidval Kostabi Bandi kontserdil.
Järgmisel aastal eksponeeritakse samu maale Estonia Kontserdisaalis ajavahemikus 18. veebruarist 30. juunini. Tegemist on müüginäitusega, näituse- või kontserdikülastajatel on võimalus meelepärane maal omandada.
Tõmba alla detailsem info (PDF).

 

N 10 juuli kell 19 Jaani kirik
Klaaspärlimäng Sinfonietta, Martin Kuuskmann (fagott), Olev Ainomäe (oboe), Helena Altmanis (vioola), Tõnu Jõesaar (tšello), Andres Mustonen (viiul, dirigent), kontsertmeister Elar Kuiv
Mozart, Krigul (esiettekanne − Fagotikontsert GOIN’), Vähi
Otseülekanne Klassikaraadios

Festivali avab Tartu linnapea Urmas Klaas

Andres Mustoneni kui dirigendi viimaste aastate kontsertprogrammid on järjest enam üles ehitatud ühtsele sügavalt filosoofilisele meeleolule, mõtisklustele olemise kahe pooluse − elu ja surma, maise ja taevaliku üle − kõik see on koondatud ka tema välja öeldud mõttesse: “Kõik helid, kõik meloodiad, mis meie hinge ja vaimu lohutavad ja kaunistavad, on Loojalt, kes heliloojate kaudu neid meie maailmale kingib. Need tõstavad meid kõrgemale, viivad lähemale igavesele Ilule.”

  MartinKuuskmann400 AndresMustonen368

Martin Kuuskmann
• üks maailma juhtivaid fagotivirtuoose
• sündinud Eestis, elab ja töötab praegu Canadas ja USAs
• 2007 tema esitatud David Chesky Fagotikontsert Grammy nominent
• 2010 ilmunud “Nonstop” (ERP) koos pianist Kristjan Randaluga ilmub kordustiraažina
• astub sageli solistina üles New Yorgi Filharmoonia kontserdisarjades
• esineb prestiižsetes saalides nagu Carnegie Hall, Lincoln ja Kennedy Center jt
• koostöö paljude tuntud dirigentidega, sh Kristjan Järviga
• Absolute Ensemble asutajaliige ja Balti Noorte Sümfooniaorkestri puupuhkpillirühma kuraator
• kõrgelt hinnatud pedagoog, õpetab mitmes Põhja-Ameerika ja Euroopa muusikaülikoolis, meistriklassid, sh Usedomi festivali raames Saksamaal
• huvi kaasaegse muusika vastu on mitmeid heliloojaid (Erkki-Sven Tüür, Eino Tamberg, Gregor Huebner, Christopher Theofanidis, Charles Coleman, Gene Pritsker, David Chesky, Tõnu Kõrvits) ajendanud kirjutama talle fagotikontserte
• koostööst džässilegendi John Patitucciga sündis viimase Kapriis nr 1 fagotile ja keelpillidele, tänaseks kõlanud maailma paljudel kontserdilavadel
• New Yorgis tegutseva uue muusika ansambli Sequitur ja New Yorgi Lüürilise Kammermuusika Ühingu liige

UloKrigulÜlo Krigul on pealkirjastanud oma Fagotikontserdi GOIN’ ning pühendanud Martin Kuuskmannile. Lühike, aga mitmetise tähendusega inglisekeelne sõna GOIN’ annab aimu pidevast minekuhoost, sisse- ja edasitungimisest (goin’ / go in). Samalaadsest sõnamängust on võrsunud ka teose osade pealkirjad. Esimene osa DOIN’ loob muusikalise maastiku ja vahendid sellel orienteerumiseks. Ühtlasi annab kätte ka puhtpraktilise võtme erinevate materjalide vahel liikumiseks. Selleks võtmeks on muusikaline intervall väike terts, mille kaudu ja abil muusika teose jooksul ühest olukorrast teise pääseb. Teine osa STAYIN’ on justkui tardumus − sisse- või kinnijäämine millessegi, mis iseendas siiski pidevalt voolab. Kolmas osa MOVIN’ algab vana kombe kohaselt solisti kadentsiga ning jätkub rondo-laadses vormis. Siin on väikese tertsi võtme-figuur võibolla kõige selgemini jälgitav − see, kuidas ta iga uue materjali lahti keerab. Peamine on minek ja selle hoog. Kuhu täpsemalt minek on, polegi otseselt oluline. Kui oled ühest uksest sisse astunud, näed ruumi teises otsas uut ust ja hakkad, võti peos, selle poole liikuma. Vahepeal võib olla tunne, et minek on takerdunud, justkui otsiks mitme üsna sarnase hammastikuga võtme hulgast seda õiget. Nagu ikka, sobivaks osutub kimbust viimane.
Vaata Fagotikontserdi live-videot (27 min 15 sec)

PeeterVahi350Peeter Vähi: Ühel sügispäeval teatas mulle Andres Mustonen, et Kantšeli, Knaifel, Silvestrov, Pärt ja Tüür on umbes kuu aja pärast toimuvaks kontserdiks juba kirjutanud või kirjutamas muusikat ning ka minult oleks mõni uus teos teretulnud. Kahetsusega olin sunnitud loobuma sellisest auväärsest pakkumisest, kuna kontserdini oli jäänud liiga vähe aega ning mul oli parajasti käsil kaks lepinguliste tähtaegadega seotud kompositsiooni. Möödusid mõned tunnid ning tundsin, et kusagilt Ülevalt muusika justkui “siseneb minusse” − see on “In Memoriam HM”. Minu kui suhteliselt aeglase helilooja jaoks toimus järgnev rekordilise kiirusega − järgmiseks hommikuks oli teose väljatrükitud partituur Andres Mustoneni töölaual.
Vaata “In memoriam HM” live-videot (5 min 59 sec) 

“Nelikümmend kaks” oboele ja kammerorkestrile on samuti pühendusega teos. Selle kirjutas helilooja Elvis Presley, Joe Dassini ja Vladimir Võssotski mälestuseks, kes kõik lahkusid siit ilmast 42selt. See on üks Peeter Vähi tõelistest hittidest, mida on sadu kordi ette kantud, arranžeeritud nii autori enda kui ka mitmete teiste heliloojate ja muusikute poolt täiesti erinevatele koosseisudele − kitarrile ja orelile, trompetile ja orelile, käsikellade ansamblile, vokaalsolistile ja kammerkoorile, keelpilliorkestrile, soolokitarrile. Need on vaid üksikud näited. Aastal 1997, kui autor sai 42seks, nägi ilmavalgust teose käesolev versioon.
Kui mõnd teost saab pidada autobiograafiliseks, siis “Nelikümmend kaks” on seda tõepoolest. Suure hulga andekate muusikute elutee on katkenud enneaegselt, sealjuures paljudel 42selt. Miks on just see number kujunenud fataalseks − eriti meeste puhul? Kas selle taga on keskeakriis või väljapääsmatus loomingulisest labürindist − need on mõtted, mis on selle teose kirjutamisel autori peas mõlkunud.
Vaata “Nelikümmend kaks” live-videot (7 min 3 sec)

Kuula
kontserdi salvestist


R 11 juuli kell 19 Jaani kirik
ÄRATAV KELLAHELIN
Klaaspärlimäng Sinfonietta, Meelis Vind (bassklarnet), dirigent Mikk Murdvee, kontsertmeister Elar Kuiv
Bach, Pärt, Kerem, Varres (esiettekanne − Bassklarnetikontsert “Äratav kellahelin”)

GlasperlenspielSinf2013Klaaspärlimäng Sinfonietta on endale nime teinud mitmel pool Euroopas ja samuti Ameerikas. Viimase kahe ja poole aasta jooksul on orkester esinenud Inglismaal, Saksamaal, Šveitsis, Austrias, Belgias, Hollandis, Venemaal, Lätis, Leedus, Soomes, Itaalias, Brasiilias, Argentinas, Tšiilis, Uruguais. Nimetamist väärivad Euroopa esinduslikud saalid nagu Amsterdami Concertgebouw, Peterburi Filharmoonia Suur Saal.... Orkestri salvestused on saanud ülikiitvaid hinnanguid muuhulgas sellistelt prestiižsetelt muusikaajakirjadelt nagu Gramophone ja BBC Music Magazine. Mullu nägi ilmavalgust DVD “Ad patrem meum” koos viiuldaja Anna-Liisa Bezrodny ja dirigent Mihhail Leontjeviga, peagi on ilmumas CD, kus solistideks on Martin Daněk (oboe) ja Kseniya Sidorova (akordion), dirigendiks Andres Mustonen. Orkestri kontsertmeistrid on Sigrid Kuulmann ja Arvo Leibur. Alates 2012 on peadirigendi rollis Andres Mustonen.

 

 

 ArdoRanVarres  MeelisVind

Helilooja Ardo Ran Varres õppis klarnetimängu Tallinna Muusikakeskkoolis Hans Suurvälja juures. Ühel hetkel otsustas aga, et tahab saada näitlejaks ja jätkas 1992−1996 õpinguid Eesti Muusikaakadeemia Kõrgemas Lavakunstikoolis. Aastatel 1996−2001 töötas Varres näitlejana Rakvere Teatris, kuid tundis peagi, et on end ka sellel alal ammendanud ning asus õppima kompositsiooni Helena Tulve juures EMTA magistrantuuris, mille lõpetas 2011. Aastatel 2003−2011 töötas ta ühtlasi Eesti Draamateatri muusikajuhina. Alates aastast 2011 tegutseb ta vabakutselisena ja elab Tartus.
Varres on teinud koostööd paljude lavastajatega erinevates eesti teatrites, näitlejana mänginud kümneid rolle (ka Soomes, Taanis ja Saksamaal), kirjutanud muusikat rohkem kui viiekümnele lavastusele (sh mitmed silmapaistvad tantsuetendused), filmile, seriaalile ja kuuldemänagule. Lisaks lava- ja kujundusmuusikale on ta loonud kammermuusikat mitmesugustele koosseisudele, rock- ja džässmuusikat, rock-oratooriumi, elektroonilist, elektroakustilist muusikat ning multimeedia teoseid. Tema looming on pälvinud mitmeid preemiaid.

Bassklarnetikontserdi “Awakening Bell” (‘Äratav kellahelin’) kohta on helilooja öelnud: “Bassklarnetikontserdi kirjutamise möödapääsmatu sisemine sund on mind saatnud paar viimast aastat. Kuna olen Tallinna Muusikakeskkoolis klarnetit õppinud, siis on see instrument mulle üsna tuttav, kuigi päris oma bassklarneti sain alles mõni aasta tagasi. Katsetasin ja uurisin seda maheda kõlaga pilli mõnda aega, enne kui kontserdi esimesed noodid kirja said”. Teos on pühendatud suurepärasele klarnetistile Meelis Vindile, kes muide õppis samuti TMKKs legendaarse klarnetiõpetaja Hans Suurvälja juures.
Heliloojat inspireerisid kontserdi kirjutamisel värsiread Vana-India päritolu Atharvaveda hümnist (11:8:18): Eta devā dakṣiṇataḥ paścāt prāñca udeta purastād-uttarāc-chakrā viśve-devāḥ sametya te no muñcantv-aṃhasaḥ. (Vargus, õelus, nälg ja janu elutsevad käsikäes tõe, tarkuse, truuduse, õilsuse ja täiusega. Rõõm ja kurbus, kadedus, rumalus ja hiilgus põimuvad kokku inimhingeks.)
Kuula esiettekande salvestist Klaaspärlimängult.

ArvoPart2006PhotoByVahiArvo Pärdi 1991. aastal loodud teost keelpilliorkestrile “Silouan’s Song” alapealkirjaga “My soul yearns after the Lord...” on inspireerinud Athose munga Siluani (1866−1938) üks kaunitest poeetilistest tekstidest: “Mu hing igatseb Jumala järele...” Tänaseks pühakuks kuulutatud Siluan pani pika elu jooksul hulgaliselt kirja oma mõtteid ja elamusi ning usaldas need elu lõpul oma õpilase, Venemaalt pärit noore Athose munga Safroni kätte. Aastaid peale Siluani surma avaldas Safron Siluani eluloo koos tema poolt kirja pandud tekstidega raamatuna, mis on tõlgitud paljudesse maailma keeltesse. Need, otsekui psalmidena kõlavad tekstid on Arvo Pärti võlunud jätkuvalt. Ka tema 2010 valminud “Aadama itk” koorile ja keelpilliorkestrile on loodud Siluani tekstile. Vaid 6 minutit kestva teose muusika on sedavõrd sisutihe ja täis sügavalt hingestatud vaimsust, et paneb end lausa hinge kinni pidades kuulatama. See ongi see, mis teeb Arvo Pärdist ühe viimaste sajandite suurima helilooja.

Meelis Vind

• 1983−1987 õppis klarnetit Peterburi Konservatooriumis, 1992 lõpetas Eesti Muusikaakadeemia
• töötab pikka aega ERSOs, tegeleb aktiivselt nii kammer- kui džässmuusikaga
• mänginud paljudes erinevates ansamblites, sh NYYD Ensemble, ansambel U:, Avarus, Raivo Tafenau kvintett, Estonian Dream Big Band jt
• teinud koostööd nii ameerika beatboxeri Napoleon Maddoxi kui läti torupilliansabliga Auli ning pea kõigi eesti džässmuusikutega
• viimastel aastatel astunud üles ka oma bändidega Vind Project ja VindPower
• hulgk salvestusi, sh 3 autoriplaati, millest viimane “Liivamandala” ilmus 2014

Mikk Murdvee
• 1998 lõpetas kiitusega Tallinna Muusikakeskkooli, 1998−1999 õppis Eesti Muusikaakadeemias
• 1999 jätkas viiuliõpinguid Sibeliuse Akadeemias Mari Tampere-Bezrodny klassis, 2005 lõpueksam parima võimaliku hindega
• esinenud solistina ERSO, Tallinna Kammerorkestri, Sibliuse Akadeemia Sümfooniaorkestri ja mitme teise Soome orkestriga
• 2002−2007 Sibeliuse Akadeemia dirigeerimisklass Leif Segerstami, Jorma Panula ja Atso Almila juhendamisel
• täiendanud end Neeme ja Paavo Järvi, Juozas Domarkase ning Eri Klasi meistrikursustel
• juhatanud ERSOt, Tallinna Kammerorkestrit, Sibeliuse Akadeemia ja Helsingi Ülikooli sümfooniaorkestreid, Tampere, Oulu, Lappenranta, Joensuu, Hämenlinna, Kemi, Seinajoki, Vaasa, Pori linnaorkestreid, Londoni Southbank Sinfoniat ja Royal College of Music sümfooniaorkestrit
• 2007 debüteeris dirigendina Rahvusooper Estonias; tänaseks juhatanud Rossini “Tuhkatriinut”, Tšaikovski “Pähklipurejat”, Kocsaki “Lumivalgekest” ja Lövenskioldi “Sülfiidi”
• viimase eest sai Eesti Rahvuskultuuri Fondi Sinebrychoff Eesti fondi “Aasta debüüt 2007” preemia
• juhatanud ka Pori ning Kerava ooperites Soomes, 2010 dirigeeris festivalil Ilmajoen Musiikkijuhlat Ilkka Kuusisto ooperi “Taipaleenjoki” maailmaesiettekannet
• alates jaanuarist 2011 töötanud mitmel korral Esa-Pekka Saloneni ja Londoni Filharmoonia Orkestri assistent-dirigendina
• aastast 2007 YSi peadirigent; juhatanud turneesid Soomes, Saksamaal, Poolas, Taanis, Rootsis ja Eestis
• sügisest 2011 Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkestri peadirigent
• dirigeerimise kõrvalt jätkab rahvusvahelist karjääri nii solisti, kontsertmeistri kui ka kammermuusikuna


T 8 juuli kell 19 Niguliste kirik, Tallinn*
K 9 juuli kell 20 Raehoov, Pärnu*
N 10 juuli kell 18 Jõhvi Mihkli kirik*
* koostöös Eesti Kontserdiga
R 11 juuli kell 22 Tartu Toomkiriku varemed (koostöös Tartu Hansapäevade ja Tartu Ülikooli Muuseumiga)
Ansambel “Stary Olsa” (Valgevene)

StaryOlsa

“Stary Olsa” asutas 1999 Zmicer Sasnouski, kes juhib ansamblit tänini. Grupi repertuaari kuulub vanamuusika keskajast renessanssini. Esitatakse nii keskaegsetest käsikirjalistest  noodikogudest pärit lugusid kui-ka rahvalikumaid palu. Samuti mängitakse renessanssiaegsete valgevene heliloojate loomingut ning valgevene rahvalikke tantse, ballaade ja sõjalaule.
Nimi “Stary Olsa” (Стары Ольса) on võetud ühelt Valgevene lääeneosas asuvalt ojalt.
Kasutatakse vaid esitatava loo ajastust pärit pillide rekonstruktsioone, mis teeb mängumaneeri ja helikeele rohkem käsitletava ajastu päraseks kui seda võimaldaksid tänapäevased pillid. Ansambli üks eesmärke ongi võimalikult ajastutruult taaselustada muusikat, mida võidi XIII−XVIII saj Leedu suurvürstiriiki kuulunud Valgevenes mängida.
“Stary Olsa” on välja andnud 11 albumit, sealhulgas 2 live-plaati. Viimane CD − “Santa Maria” − ilmus mullu novembris ning põhineb keskaegsetel Pühale Maarjale pühendatud lugudel. Ansamblisse kuuluvad lisaks Zmicer Sasnouskile veel Ilja Kublicki, Ales Chumakou, Maria Shary, Andrei Apanovich ja Siroga Tapcheuski.

player Stary Olsa, Ave Maria, fragm, 3 min 19 sek, mp3, 320 Kbps
Kuula live-salvestist festivalilt Klaaspärlimäng

L 12 juuli kell 19 Jaani kirik
KUIPERI KOOD
Keelpillikvartett “Prezioso”, Igor Garšnek (süntesaator), Sven Grünberg (live-elektroonika), Tammo Sumera (live-elektroonika)
Bach, Mozart, Vivaldi, Barber, Garšnek, Grünberg (esiettekanne − “Vaatleja” keelpillikvartetile ja live-elektroonikale)

Prezioso275

• Hanna-Liis Nahkur (I viiul), Kristel Kiik (II viiul), Helena Altmanis (vioola), Andreas Lend (tšello)
• tegutseb aastast 2006
• kõik 4 muusikut on ERSO liikmed ning õppinud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias
• klassikaline kvartetirepertuaar, kaasaegne muusika, popmuusika töötlused
• mitmete eesti heliloojate (Rein Rannap, Mariliis Valkonen, Timo Steiner jt) teoste esmaesitaja
• osalenud edukalt mitmetel konkurssidel ning festivalidel
• lavapartnerid Antti Siirala, Hando Nahkur, Rein Rannap, Kristjan Randalu, Konstantia Gourzi, Toomas Vavilov, Pille Lill, Maarja-Liis Ilus, Tõnis Mägi, Ott Lepland jt
• esineb festivalil Klaaspärlimäng juba teistkordselt
• 2012 Estonian Record Productionsi kaubamärgi all CD Räätsa, Schulhoffi, Weberni ja Vasksi teosed

Heliloojat ning klahvpillimängijat Sven Grünbergi peetakse elektroonilise muusika rajajaks Eestis, esimeseks, kes võttis kasutusele süntesaatori. Grünberg on töötanud peamiselt stuudiomuusikuna, esitades enamasti ise oma loomingut − käsitsedes paljusid instrumente, lauldes, olles ise ka helirežissöör ning produtsent.
1970ndatel sai ta tuntuks oma progeroki bändiga “Mess”. Ansambel oli omalaadne nii Eestis kui tolleaegses Nõukogude Liidus ega tahtnud kuidagi sobituda nõukogude kultuuriideoloogiaga.
Grünberg on kirjutanud muusika enam kui 100 filmile (“Hukkunud alpinisti hotell”, “Näkimadalad”, “Milarepa”). Eriti tihedat koostööd tegi ta andeka filmimehe ja hobilenduri Olav Neulandiga, olles kirjutanud muusika suuremale osale tema filmidest (“Tuulte pesa”, “Corrida”, “Reekviem”, “Hundiseaduse aegu”). Eesti režissööride kõrval on Grünberg teinud koostööd Jaapani, Soome, Poola, USA, Saksa, Läti, Venemaa jt filmiloojatega ning saanud rahvusvahelisi preemiaid.
Juba aastakümneid on Sven Grünbergi “kaubamärgiks” Tiibeti budistlikest traditsioonidest mõjutatud mediteeriv elektronmuusika. Saksa plaadifirma Erdenklang on välja andnud tema autoriplaadid “Milarepa” (1993) ja “Prana Symphony” (1995). Esimesele on salvestatud Tiibeti poeedi ja pühaku Milarepa (1040−1123) tekstidele loodud laulud. Juunis 2014 ilmus Estonian Record Productionsi kaubamärgi all CD “Marginalia”, kus jällegi on Sven Grünberg üks olulistest tegijatest.
Grünberg on ka Eesti Budismiinstituudi direktor. Oma loomingu eest on ta pälvinud mitmeid preemiaid, sh Eesti Muusikanõukogu preemia (2013), Vabariigi President on teda autasustanud IV klassi Valgetähe teenetemärgiga (2010).

SvenGrunberg IgorGarsnek

Helilooja ja muusikapublitsist Igor Garšnek on loonud muusikat pea kõikides žanrides − teoseid sümfooniaorkestrile (sh 2 sümfooniat), vokaalsümfoonilisi suurvorme, istrumentaalkammermuusikat (sh keelpillikvartett, puhkpillikvintett, saksofonikvartett), muusikat soolopillidele, elektroonilisi teoseid, näidendi- ja filmimuusikat ning arvukalt poplaule. Ta on klahvpillimängijana kaasa löönud mitmetes rockansamblites, sh Ruja, Data, Led R jt. Igor Garšneki loomingut on esitanud ERSO, NYYD Ensemble, Kremerata Baltica sekstett, Tallinna Saksofonikvartett, Marko Martin, Andres Uibo, Toomas Vavilov, Robert Black jt. Tema muusika on kõlanud festivalidel Eesti Muusika Päevad, NYYD, Tartu Rock ning Lockenhausi festivalil Austrias.
2008 loodud teose “Kuiperi kood” pealkirja on helilooja laenanud astronoomiast. See viitab Päikesesüsteemi planeetidest kaugemale jäävale hiiglaslikule Kuiperi vööle, mis koosneb asteroididest ja väikeplaneetidest ning on oma nime saanud selle avastaja, hollandi päritolu USA astrofüüsiku Gerard Peter Kuiperi (1905−1973) järgi. Päikesüsteemi äärealasid ümbritsevast kaugest Kuiperi vööst lähenevad mõned asteroidid või komeedid teatud seaduspära ehk koodi alusel perioodiliselt Päikesele, sattudes vahel harva ohtlikult lähedale ka meie Maale. “Kuiperi koodi” muusikas on selleks ohtlikuks “asteroidiks” süntesaator, mille kõla perioodiliselt küll ilmub, kuid siis jälle kaob. Ainult et selle asteroidi viimane muusikaline tulemine on eelnevatest märksa kurjakuulutavam...
player Igor Garšnek. Kuiperi kood, fragm, 3 min, mp3, 320 Kbps

L 12 juuli kell 22 Toomkiriku varemed (koostöös Tartu Hansapäevade ja Tartu Ülikooli Muuseumiga)
KOLM PROTAGONISTI
Kostabi Band (Itaalia): Kalev Mark Kostabi (klahvpillid, maalingud), Tony Esposito (löökpillid), Paul Kostabi (kitarr)
Kavas: Kostabi, Esposito

MarkKostabi350 KostabiBackdrop

Tony Esposito alustas maalikunstnikuna, õppides maalimist Naapoli Kaunite Kunstide Akadeemias. Muusikuna astus esmalt üles avangard-džässtrummarina koos Don Cherry ja Gato Barberiga. Tänaseks on rahvusvaheliselt tuntud oma 1984 ilmunud singli “Kalimba De Luna” järgi. “Kalimba De Luna” on ka ansambli Boney M üks superhittidest. Enne Itaalia kuulsaimaks löökpillimängijaks kujunemist esitas Esposito mitmeid pop-hitte sellistelt muusikutelt nagu Pino Daniele ja Lucio Dalla. Esposito looming paistab silma oma hõimu- ja vahemeremaade muusika rütmide ning eksootilise löökpilli tamborder kasutamisega, millel ta mängib ka käesoleval kontserdil Tartus. Mitmekülgsel muusikul ilmus hiljuti ka klassikalise muusika CD koos Rooma Orchestra dell’ Accademia Nazionale di Santa Cecilia’ga, millel on ühendatud klassikalise muusika hittide arranžeeringud aafrika rütmidega.

Kostabeat − Mark Kostabi, Tony Esposito, Paul Kostabi
• alustasid koosmusitseerimist 3 aastat tagasi peale kontserte Itaalia keskaegsetes mägilinnades, kohalikus televisioonis ja Rooma Colosseumis
• kõik kolm tegelevad musitseerimise kõrval ka maalikunstiga
• vennad Indrek Paul ja Kalev Mark hakkasid koos musitseerima 1970. aastatel Orange’i ja Los Angelese rock- ja punklavadel
• ühe nende suurtest ühistöödest omandas Guggenheimi Muuseum New Yorgis
• maalikunstnikest muusikud kasutavad laval taustana 6×9 m suurust omamaalitud dekoratsiooni

Vaata fotogaleriid kontserdist
player Kalev Mark Kostabi, Tony Esposito, Paul Kostabi; fragment live-salvestisest festivalilt Klaaspärlimäng, 4 min 35 sek, mp3, 320 Kbps


P 13 juuli kell 19 Jaani kirik
NEW YORK COUNTERPOINT
Katō Kuniko (löökpillid, Jaapan)
Reich, Pärt

KatoKunikoKatō Kuniko  on üks praegusaja andekamaid ja silmapaistvamaid löökpillimängijaid maailmas. Ta õppis legendaarse Jaapani löökpillimängija Keiko Abe juures Tōhō Gakueni Muusikakoolis Tōkyōs ja Robert van Sice juhendamisel Rotterdami Konservatooriumis ning on esimene löökpillimängija, kes sel alal lõpetas konservatooriumi cum laude. Katō on pärast muusikaõpinguid elanud ja töötanud üle 10 aasta Euroopas, käesoleval hetkel resideerib USA. Aastal 1996 võitis ta Darmstadti Muusikaülikooli poolt välja antava prestiižse Kranichsteineri muusikapreemia ja II preemia Leigh Howard Stevensi rahvusvahelisel marimbakonkursil USAs. Katō Kuniko on unikaalsel moel arranžeerinud erinevatele löökpillidele selliste maailma tuntud heliloojate teoseid nagu näiteks Franco Donatoni, James Wood, Tōru Takemitsu, Iannis Xenakis, Seiji Ozawa, Steve Reich ja Unsuk Chin. 1997 salvestas Londonis James Woodi Marimbakotserdi; salvestus sai kõrge hinnangu BBC-lt, 1999 andis välja oma esimese sooloalbumi “To The Earth", 2005 osales James Woodi muusikalise lavateose “The Pure Land” (Jōdo) Jaapani esietendusel, mis kujunes üheks tema karjääri tipphetkeks. 2010 olid Kunikol meistriklassid Kanadas, Austraalias, Portugalis, Kongos, Lõuna-Ameerikas jm. 2011 ilmus CD “kuniko plays reich” helilooja 1980. aastate minimalistlikus stiilis teostega, millest kujunes aasta enimmüüdud album. Lisaks regulaarsetele soolokontsertidele Euroopas, Aasias ja Ameerikas astub üles mitmete orkestrite ja ansamblite koosseisus nagu Saitō Kineni festivali orkester, ansambelid Nomad (Jaapan), Ictus (Belgia) jt. Kuniko on teinud koostööd ka mitmete kuulsate tantsumeistritega nagu Megumi Nakamura, Satoshi Miyagi, Za Ondekoza ning Jaapani taiko-trummaritega. Ühtlasi teeb Kuniko kontserditegevuse kõrval aktiivset pedagoogitööd. Aastal 2013 sai Kuniko prestiižse Keizō Saji auhinna, mida annab välja Jaapani Suntory Kunstifond.

player Arvo Pärt, Aliinale, Katō Kuniko, fragm, 2 min 42 sek, mp3, 320 Kbps
Kuula live-salvestist festivalilt Klaaspärlimäng

 

P 13 juuli kell 22 Jaani kiriku tornisaal
Liikumisetendus KALEIDOSKOOP. TASAND (esietendus)
Helilooja Liisa Hirsch
Lavastajad-koreograafid Helena Krinal ja Madli Teller (tantsuteater “Tee Kuubis”)
Just Tantsukool
Valguskujundus Reelika Palk, kostüümid Maia Karm ja Just Tantsukool, visuaal Einar Lints
Tantsivad: Ulla-Mari Tammela, Britt-Heleen Kandimaa, Laura Maria Kull, Kaisa Teele Oja, Eesi Raa Oreškin, Isabel Mari Jezierska, Liisi Valtna

KaleidoskoopTasandVaatajaid eraldab sügavikust rõdukäsipuu, kauguses terendavad minevikumustrid, silme ees virvendavad uued reaalsused ning Tartu Jaani kiriku kellatornis kummitavad selleks puhuks Eestis kokku saavad koreograafid Helena Krinal ja Madli Teller ning helilooja Liisa Hirsch. Müüride vahel ja sees sosistavad, sahistavad seelikuid, keerlevad ja tipivad Just Tantsukooli õpilased ning argised ja erilised helid nii elavas kui ka elektroonilises esituses. “Kaleidoskoop. Tasand” seob barokist mõjustatud visuaalsed ja tunnetuslikud ideed, pika ajalooga ruumi ning kaasaegse keha ja kaasaegse etenduskunsti ootamatut vaatenurka pakkuvaks tervikuks öise Tartu kohal.




LiisaHirschHelilooja Liisa Hirsch on hetkel Haagi Kuninglikus Konservatooriumis kompositsiooni alal end täiendav tunnustatud noor helilooja, interpreet ja vabaimprovisaator, kelle muusikalised kujundused Eesti Draamateatri etendustele on võitnud Teatriauhindu aastatel 2010 ja 2013.
Koreograaf Helena Krinal on Palestiinas resideeruv lavastaja, tantsuõpetaja ja tantsija, kelle etendustes (Dändi, Lulu ja Maru, tulekul About my X) on esikohale seatud atmosfäärid ning nende läbi rakenduvad tajud.
Koreograaf Madli Teller on enim silma paistnud oma ajalooliseid teemasid ning kaasaegset kehakasutust siduvate kontsertetendustega tantsuteatris Tee Kuubis (koostööd ansamblitega Rondellus, Hortus Musicus, Jaak Sooääre Trio, liikumisseaded kooridele, muusikavideotele, teatrietendustele, muusikalidele, tantsufilmid).
Etenduses lisaks lavastusgrupile üles astuv Just Tantsukool on käesoleval aastal 30 juubelit tähistav vabatantsustuudio, mille tunnustatud loojate ja põhiõpetajate Maia Karmi ning Anne Tamm-Kivimetsa südamega töö tulemusel on nii tantsukõrgkoolidesse kui ka lihtsalt mõtlevate, loovate liikujatena ellu saadetud 4 lendu tantsijaid.

Vaata videot (51 sek)
player Liisa Hirsch, Kaleidoskoop, fragm, 1 min 11 sek, mp3, 320 Kbps
Vaata fotogaleriid etendusest

E 14 juuli kell 19 Jaani kirik
ESSE-Quintet (Venemaa)

EsseQuinet724Mihhail Krõlov (bajaan-akordion), Kirill Evsejev (balalaika), Anna Šatilova (alt-domra), Darja Nefedova (bass-balalaika), Ksenia Kvotško (bajaan-akordion).
Võitnud Grand Prix’ ja / või I preemiad kuuel rahvusvahelisel konkursil Venemaal, Rootsis, Itaalias ja Prantsusmaal.
WOMADi ja Real World Recordsi asutajaliige Thomas Brooman oma artiklis ajakirjale “fRoots” kasutab grupi iseloomustamiseks vaid väljendeid great, fantastic musicians, dazzling and witty performance...

player ESSE-Quintet, fragm, 2 min 59 sek, mp3, 320 Kbps



E 14 juuli kell 22 Jaani kiriku tornisaal
KALEIDOSKOOP. TASAND
Just Tantsukool, lavastajad-koreograafid − Helena Krinal ja Madli Teller (tantsuteater “Tee Kuubis”), muusika − Liisa Hirsch

T 15 juuli kell 12.15 Jaani kirik (tasuta)
KESKPÄEVAMUUSIKA VEERANDTUND
Katō Kuniko (löökpillid, Jaapan)
Pärt, Donatoni
Kuula live-salvestist festivalilt Klaaspärlimäng

T 15 juuli kell 19 Jaani kirik
PALVEVESKI
Taipei Philharmonic Orchestra, Hui-Ying Liu-Tawaststjerna (klaver), orkestri kunstiline juht Lin Tein-Chi (Taiwan)
Taiwani rahvamuusika, Mozart, Šostakovitš, Vähi

HuiYingLiuTawastsjernaTaiwanis sündinud Hui-Ying Liu-Tawaststjerna on üks hinnatumaid pianiste-klaveripedagooge Soomes. Enne asumist Soome 1982 elas ta Buenos Aireses, New Yorgis ja Pariisis. Doktorikraadi esituskunsti alal kaitses ta Sibeliuse Akadeemias, olles eelnevalt lõpetanud Johns Hopkinsi nim Ülikooli Peabody muusikainstituudi Baltimore’is, USAs.
Oma esimese klaverikonkursi võitis Hui-Ying Liu-Tawaststjerna 13-aastaselt Taipeis. 15-aastaselt debüteeris noor pianist soolokontserdiga Buenos Aireses ja 17-aastaselt orkestri solistina New Yorgis. 23-aastaselt esines ta juba soolokontserdiga kuulsas Carnegie Hallis. Tänaseks on ta andnud soolokontserte, esinenud nii kammeransamblites kui ka orkestrisolistina pea kõikjal maailmas. Ta on muuhulgas üles astunud koos selliste dirigentidega nagu Esa-Pekka Salonen ja Okko Kamu, mänginud ansamblis koos Steven Isserlisi, Paul Tortelier’, Patrick Gallois’ ja Jean-Jacque Kantorowiga. Peale selle mängib ta regulaarselt klaveriduos koos abikaasa Erik T Tawaststjernaga. Hui-Ying Liu-Tawaststjerna on salvestanud sooloklaveri- ja kammermuusikat firmale Finlandia Records ning Soome YLE Raadiole.
Sibeliuse Akadeemias on Liu-Tawaststjerna töötanud alates aastast 1984, aastatel 2004−2009 klaveriosakonna juhatajana. Tema õpilaste hulgas on rida tunnustatud pianiste nagu Antti Siirala, Juho Pohjonen, Irina Zahharenkova ja Uki Ovaskainen. Lisaks on ta klaverimänguõpetuse The Piano Key kaasautor, toimetanud Sibeliuse varase klaveriloomingu trükiväljaannet ning avaldanud uurimuse Rahmaninovi klaverimuusikast. Liu-Tawaststjerna on esinenud loengutega ning andnud meistrikursusi Inglismaal, Iirimaal, Hispaanias, Saksamaal, Taiwanis, USAs, Põhja- ja Baltimaades. 2005 aastast on ta ka Soome Chopini Ühingu president.
Enne esinemist festivalil Klaaspärlimäng toimusid tema esinemised Soomes, Taiwanis, Norras ja Hispaanias.

TaipeiPhilharmonicOrchestra

Virtuoosne “Dancing Strings I” (絃舞 I) keelpillidele on teos, mille eest Li Chi-Ye (李 哲藝) omandas Aasta Helilooja tiitli.

Teose “Palveveski” tellis Peeter Vähilt Euroopa Liidu Kammerorkester, kelle esituses kõlas see esmakordselt Rootsis. Hiljem on “Palveveskit” esitanud erinevad orkestrid mitmel pool Euroopas. Taipei Filharmooniaorkestri repertuaaris on teos alates aastast 2012.

Kuula kontserdi live-salvestist festivalilt Klaaspärlimäng

T 15 juuli kell 22 Jaani kiriku tornisaal
KALEIDOSKOOP. TASAND
Just Tantsukool
Lavastajad-koreograafid Helena Krinal ja Madli Teller (Tee Kuubis)
Muusika − Liisa Hirsch

K 16 juuli kell 19 Tartu Jaani kirik (koostöös Järvi Akadeemiaga)
ŠEHEREZADE
VU-Orkest (Holland)
Rimski-Korsakov, Respighi, Kortekaas

Üheosalise teose “Foreign Body” (‘Võõrkeha’) tellis Bram Kortekaasilt VU-Orkest. Teoses on kasutatud muusikainstrumenti, mida tuntakse waterphone’i nime all ja mis on levinud enam filmimuusikas kui sümfooniaorkestris. Pilli konstrueeris 1970ndatel Richard Waters. Eeterliku kõlaga waterphone’il pole mingit seost veega, küllap tuleneb pilli nimi konstrueerija perekonnanimest. “Foreign Bodys” vaadeldakse “uustulnuka” ja sümfooniaorkestri tavapäraste liikmete suhteid. Kas waterphone leiab oma koha orkestris?

Vene programmilise muusika ja Rimski-Korsakovi loomingu üks tippteostest − sümfooniline süit “Šeherezade“ valmis heliloojal 1888. aasta suvepuhkuse ajal pea kuu ajaga. Araabia muinasjuttude “1001 ööd” ainetel loodud 4-osalises orkestriteoses saavad värvika kirjelduse nii julm sultan Šahrijar, tema nutikas naine Šeherezade, meresõitja Sindbad kui ka mitmed teised muinasjuttude tegelased. Igaüht neist iseloomustab muusikas kindel leitmotiiv. Teoses tulevad esile Rimski-Korsakovi loomingu kaks olulist tahku − erinevate kõlavärvide meisterlik käsitlemine ning huvi idamaise kultuuri ja muusika vastu. Teos kanti esmakordselt ette sama aasta sügisel Moskvas autori enda juhatusel. 1910. aastal lavastas kuulus vene koreograaf Mihhail Fokin süidi muusikal ka samanimelise balleti.

Aastal 1924 loodud sümfooniline poeem “Rooma piiniad” on itaalia helilooja Ottorino Respighi tuntud “Rooma triloogia” teine osa. Sellele eelnes “Rooma purskkaevud” (1917) ja järgnes “Rooma festival” (1926). Teose neljas osas vaatleb helilooja piiniaid Rooma erinevates paikades ja erinevatel ajahetkedel. See viib mõtte impressionistlkule maalikunstile, kus samuti püütakse tabada hetkemeeleolu. Respighi on teinud seda suurepäraselt orkestrivärvide abil. Teos kõlas esiettekandes 1924. aasta detsembris Roomas Bernardino Molinari juhatusel.

VU-Orkest

VU-Orkest on Amsterdami VU-Ülikooli Sümfooniaorkester, mis asutati aastal 1962. Tänaseks on sellest kujunenud Hollandi kõige edukam ülikooliorkester. Orkestris mängib ligikaudu 90 noort entusiastlikku muusikut, kes on ühendanud õpingud ülikoolis ja esinemise kõrgetasemelises orkestris. Aastast 1975 on orkestri kunstiliseks juhiks ja muusikadirektoriks Daan Admiraal. Repertuaar koosneb põhiliselt XIV ja XX saj muusikast. Esinetakse Hollandi ja ka välismaa parimates kontserdisaalides, sh Amsterdami Contsertgebouw’s.

VU-OrkestriDirigentDaan Admiraal on sündinud 1949. aastal Eindhovenis. Ta alustas oma muusikukarjääri oboevirtuoosina ja kutsuti juba üliõpilasena 1971 Arnhemi Filharmoonia Orkestri oboesolistiks. Ta on lõpetanud Amsterdami konservatooriumi oboe erialal ja võitnud tudengipõlves mitmeid preemiaid, sh Zilveren Vriendenkransi − Amsterdami Concertgebouw’ sõpradele omistatava spetsiaalse preemia ja Price de Excelence’i (1976). Dirigeerimist õppis Daan Admiraal Haagi Kuninglikus Konservatooriumis Louis Stotijni juhendamisel ja jätkas eraviisiliselt Kirill Kondrašini juures. Praegu on Daan Admiraal kahe Hollandi ülikooli − Amsterdami ja Delfti orkestri peadirigent. Lisaks sellele juhatab Daan Admiraal ka Eindoveni Sümfooniaorkestrit. Dirigendi ulatuslikus repertuaaris on muusikat Gabrieli ja Monteverdi teostest Messiaenini, Beethovenist Mahlerini, aga ka XX saj klassikat − Stravinski, Bartók, Šostakovitš, Prokofjev, Schönberg jt. Daan Admiral tunneb huvi ka koorimuusika vastu. Aastatel 1993−2008 juhatas ta Hollandi ühe vanima kooriühingu − Toonkunst Rotterdami koori. 2008. aastal sai temast Haagi Toonkunstkoori peadirigent. Koos Haagi Filharmoonia orkestri Residentie Orkestiga kandis koor tema juhatusel 2009. aasta detsembris maailmaesiettekandes ette Roel van Oosteni ja Anton Philips Zaali uudisteose “Mare liberum”. Suursündmuseks kujunes Daan Admiraali juhatusel toimunud Schnittke oratooriumi “Nagasaki” Hollandi esiettekanne. Daan Admiraal juhatab ka ooperietendusi Amsterdamis, Haagis ja Delftis. Lisaks Hollandi orkestritele on Daan Admiraal juhatanud paljusid Euroopa orkestreid, viimastel aastatel on kontserdireisid viinud teda ida suunas − Venemaale ja Hiinasse.

Kuula live-salvestist festivalilt

K 16 juuli kell 21.30 Tartu Ülikooli Kohvik
KLAAS VEINI MOZARTIGA / KONTSERT-AFTERPARTY
Philips Symfonie Orkest Woodwinds (Holland)
Mozart, Dvořák

Philips Symfonie Orkest Woodwinds: Sander Teepen, John Adams (oboe), Jeroen Salm, Harmen Klomp (klarnet), Marcel Beckers, Jo Laeven (fagott), Maarten Theulen, Nicholas Thornhill, Ron van der Stelt (metsasarv), Geertje Kramer, (tšello), Ildikó Schermann (kontrabass).
Aastal 1891 asutatud Royal Philips ehk lühidalt lihtsalt Philips on tänaseks kujunenud maailma üheks kõige edukamaks tehnoloogiafirmaks, milles töötab umbess 122 000 töötajat enam kui 60 riigis. Philips sponsoreerib vaid väga üksikuid väljapaistvaid kultuurisündmusi ja muusikakollektiive. Ometi on üks neist vähestest väljavalituist just Philips Symfonie Orkest − 90-liikmeline sümfooniaorkester, mis omakorda moodustub Hollandi erinevate professionaalsete tipporkestrite mängijatest. Tänavusele Klaaspärlimängule ei saabu orkester siiski täies koosseisus, 11-liikmelise puhklpilliansambli ülesastumine Ülikooli Kohvikus on otsekui sillaks järgmise aasta festivaliga. Festivaliik Klaaspärlimäng 2015 esineb Philips Symfonie Orkest juba täispika programminga 90-liikmelises koosseisus.


Vaata festivali reklaamklippi (20 sek) YouTube’is player
Vaata arvustusi pressis

Korraldajad:
Peeter Vähi – kunstiline juht
Taavet − kunstiline nõustaja
Tiina Jokinen – tegevdirektor
Kadri Kiis – produtsent, finantsjuht
Kaia Lattikas – Klaaspärlimäng Sinfonietta
Taimi Paves − Kaug-Ida suhted
Anu Jaanson – manager
Inna Kivi – muusikateadlane, bukleti koostaja
Olavi Sööt – logistika
Tanel Klesment, Tammo Sumera – helirežii
Jüri Tallinn, Kalle Käärik − video
Johannes Vähi – veeb, logistika
Reno Hekkonens − pressiesindaja, turundusjuht
Andra Roosmets − turundusassistent
Nele Ambos − maalinäitus

Tänu: Tartu Linnavalitsus, Urmas Klaas, Taiwani Saatkond Riias, Tema Ekstsellents Gary Kuang-Yueh Ko, Alar Metsson, Külli Aleksanderson, Raul Oreškin, Jaanus Tepomees, Klassikaraadio, Audiosky, Lukas Groen, Bert Langeler, Annika Tiko, Tiiu Valper, Tuuli Metsoja, Kaupo Kiis, Heidi Maarja Melts, Nele Ambos, Eesti kaitseväe Orkester, Peeter Saan, Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool, Kadri Leivategija, Rita Hade

Imagetext    Imagetext   LogoMinistryOfCultureNew   LogoEUJF   LogoToyota   LogoUlikooliKohvik    LogoHansapaevad2014   LogoEstonianAir

Järgmine festival: 9−14 juuli 2015, Tartu
Esiettekanded: Märt-Matis Lill, Pärt Uusberg, Mingo Rajandi
Esinejad: Klaaspärlimäng Sinfonietta, Philips Symfonie Orkest, Klaipėda Kammerorkester, koor Kamēr, dirigendid Andres Mustonen, Neeme Järvi ja Jānis Liepiņš, ansambel U:, Andres Uibo, Mari-Liis Uibo, Avarus Ensemble, Baltic Baroque, Clément Himbert, Trio Stefano Parrino - Francesco Parrino - Anna-Liisa Bezrodny

Kui soovite saada uudiseid ja festivali programmi täiendusi umbes kaks korda aastas, palun klikkige siia.

Klaaspärlimängu festivalid: Klaaspärlimäng 2015, Klaaspärlimäng 2013Klaaspärlimäng 2012Klaaspärlimäng 2011Klaaspärlimäng 2010Klaaspärlimäng 2009Klaaspärlimäng 2008Klaaspärlimäng 2007Klaaspärlimäng 2006Klaaspärlimäng 2005Arhiiv: Klaaspärlimäng 2003 & 2004

Klaaspärlimäng Facebook’is

InEnglish